x 

NÕUSTUN





WLTP ja RDE

WLTP ja RDE

Uued katsed kütusekulu ning CO2 ja saasteainete heitkoguste sertifitseerimiseks

Enne sõiduautode ja väikeste kommertsveokite turule toomist viiakse läbi rida katseid, et kontrollida sõidukite vastavust eeskirjadele. Katsed, mille käigus hinnatakse kütusekulu ning CO2 ja saasteainete heitkoguseid, viiakse läbi laboris ning nende aluseks on konkreetsed sõidutsüklid. Tänu sellele on katsed korratavad ja tulemused võrreldavad. See on oluline sel põhjusel, et ainult laboritingimustes läbi viidud katse, mille teostamisel on järgitud standardiseeritud ja korratavat protseduuri, võimaldab tarbijatel erinevaid automudeleid võrrelda.

1. septembril 2017 jõustus uus ühtlustatud ülemaailmne kergsõidukite katsemenetlus (Light-duty Vehicle Test Procedure, WLTP), mis asendab järk-järgult uue Euroopa sõidutsükli (New European Driving Cycle, NEDC).

 

NEDC (uus Euroopa sõidutsükkel)

Sõiduautode ja väikeste kommertsveokite kütusekulu ja heitkoguste mõõtmiseks on siiani kasutatud Euroopa sõidutsüklit. Esimene Euroopa sõidutsükkel jõustus 1970. aastal ja hõlmas linnamarsruuti. 1992. aastal lisandus linnavälise sõidu tsükkel ning alates 1997. aastast on seda kasutatud kütusekulu ja CO2 heitkoguste mõõtmiseks. Ent selle tsükli ülesehitus ei vasta enam tänapäevastele sõidustiilidele ega eri tüüpi teedel läbitavatele vahemaadele. NEDC keskmine kiirus on ainult 34 km/h, kiirendused on väikesed ning maksimaalne kiirus on kõigest 120 km/h.

 

WLTP protseduur

WLTP puhul kasutatakse sõiduautode ja väikeste kommertsveokite kütusekulu ning CO2 ja saasteainete heitkoguste mõõtmiseks ühtlustatud ülemaailmset kergsõidukite katsetamise tsüklit (WLTC). Uue protokolli eesmärgiks on pakkuda klientidele realistlikumaid andmeid, mis kajastaksid paremini sõiduki igapäevast kasutust.
Uues WLTP protseduuris rakendatakse dünaamilisemat sõiduviisi suuremate kiirendustega. Maksimaalne kiirus suureneb 120 km/h pealt kiiruseni 131,3 km/h, keskmine kiirus on 46,5 km/h ning katsetsükli aeg on 30 minutit, mis on 10 minutit rohkem kui varasema NEDC puhul. Läbitav vahemaa kahekordistub – 11 km asemel tuleb läbida 23,25 km. Sõltuvalt maksimaalsest kiirusest koosneb WLTP katse neljast osast: aeglane (kuni 56,5 km/h), keskmine (kuni 76,6 km/h), kiire (kuni 97,4 km/h), väga kiire (kuni 131,3 km/h). Nendes tsüklites simuleeritakse sõitu linnas ja äärelinnas ning linnavälistel teedel ja kiirteedel. Protseduuris on arvesse võetud ka kõiki sõiduki valikulisi komponente, mis võivad aerodünaamikat, veeretakistust ja sõiduki massi mõjutada. Seetõttu on tulemuseks CO2 väärtused, mis kajastavad konkreetse auto omadusi.

Võrdlus: NEDC vs WLTP

NEDC WLTP
Katsetsükli aeg 20 minutit 30 minutit
Vahemaa
11 km
23.25 km
Maksimaalne kiirus
120 km/h
131.3 km/h
Keskmine kiirus
34 km/h
46.5 km/h
Sõidufaasid 2 faasi 4 dünaamilisemat faasi
Lisavarustuse mõju Ei ole arvestatud Lisavarustust (mis võib erinevate autode puhul erineda) on arvestatud
Käiguvahetused Fikseeritud käiguvahetuspunktid Igal sõidukil on erinevad käiguvahetuspunktid
Seisuaeg
24%
12,5%

Üleminek NEDC-lt WLTP-le

WLTP vahetab järk-järgult välja NEDC protseduuri. Sõiduautode ja I klassi väikeste kommertsveokite puhul rakendatakse uut WLTP protseduuri uutele tüübikinnitusega mudelitele alates 1. septembrist 2017 ja alates 1. septembrist 2018 kõigile registreeringutele ning see on kohustuslik kõigis EL-i liikmesriikides. II ja III klassi väikeste kommertsveokite puhul kehtib uus protseduur uutele tüübikinnitusega mudelitele alates 1. septembrist 2018 ja kõigile registreeringutele alates 1. septembrist 2019.

Kuni 2020. aasta lõpuni on sõiduki dokumentides ära toodud kütusekulu ja CO2 heitkoguste väärtused nii WLTP kui NEDC järgi. NEDC väärtusi kasutatakse EL-is registreeritud sõiduautode ja kergete kommertsveokite keskmiste heitkoguste hindamiseks kogu 2020. aasta vältel. Lisaks võidakse mõnedes riikides NEDC andmete kasutamist fiskaalsetel põhjustel jätkata. Alates 2021. aastast rakendatakse kõigi sõidukite puhul ainult WLTP katsetel tuginevaid kütusekulu ja CO2 heitkoguste andmeid. Kasutatud sõidukeid see ei mõjuta ning nende puhul jäävad kehtima sertifitseeritud NEDC väärtused.

Kütusekulu ning sõiduautode ja kergete kommertsveokite heitmed

Uus WLTP katsemenetlus on paremini kooskõlas tänapäevaste liiklustingimustega kui NEDC protseduur, kuid ka WLTP korral ei saa arvestada kõigi võimalike teguritega, sh iga konkreetse juhi sõidustiiliga.
Seetõttu jäävad ikkagi alles erinevused laboris mõõdetud kütusekulu ja heitkoguste ning reaalsetes tingimustes kasutatava sõiduki kütusekulu ja heitkoguste vahel. Erinevuse suurus sõltub mitmetest teguritest, näiteks liikluskäitumisest, lisasüsteemide (nt kliimaseade) kasutamisest, liiklusest ja ilmastikutingimustest, mis sõltuvad omakorda konkreetsest geograafilisest piirkonnast ja konkreetsest juhist.
Seega võimaldab ainult standardiseeritud laborikatse saada väärtusi, mille alusel on võimalik sõidukeid ja erinevaid mudeleid õiglaselt võrrelda.

RDE (Real Driving Emissions)

katse, mis keskendub heitkoguste kontrollimisele tegelikes oludes

RDE katsega kontrollitakse, kas sõidukite heitkogused jäävad madalaks ka tegelikus liikluses. RDE katse ei asenda, vaid täiendab WLTP laboratoorseid katseid. RDE katse käigus sõidetakse sõidukiga maanteel väga erinevates tingimustes. Tingimuste hulka kuuluvad erinevad kõrgused ja temperatuurid, täiendav kasulik koormus, ülesmäge ja allamäge sõitmine, linnasisesed teed (madal kiirus), asulavälised teed (keskmine kiirus) ja kiirteed (kiire kiirus).

Saasteainete heitkoguste mõõtmiseks maanteel sõitmise ajal on katsesõidukid varustatud kaasaskantavate süsteemidega heitkoguste mõõtmiseks (PEMS), mis võimaldavad jälgida sõiduki peamisi heitmeid reaalajas. PEMS-id on keerukad seadmed, milles on kombineeritud omavahel gaasianalüsaatorid, heitgaasi massivoolumõõtjad, ilmajaamad, satelliidipõhine geolokalisatsioonisüsteem ja võrguühendus. Kogutud andmeid analüüsitakse, et kontrollida, kas RDE marsruudi piirtingimustele on vastatud ning kas heitkogused jäävad eeskirjas sätestatud väärtuste piiresse.

Piirväärtused, mida ei tohi ületada, on määratletud laboratoorses katses (WLTP) ning korrutatud vastavusteguriga. Vastavustegur võtab arvesse veamäära, mille kohaselt RDE katses kasutatavad mõõtevahendid ei ole suutelised mõõtma sama täpsusastme juures kui laboratoorses katses ning tulemused ei ole samaväärselt korratavad.

Sõiduautode ja I klassi kergete kommertsveokite puhul rakendub RDE katse uutele tüübikinnitusega mudeltitele alates 1. septembrist 2017 ning kõigile registreeringutele alates 1. septembrist 2019. See hõlmab lämmastikoksiidide (NOx) kontrollimist, mille puhul vastavustegur on 2,1. Ent osakeste arvu mõõtmisel on vastavustegur 1,5 ning kehtib kõigile registreeringutele alates 1. septembrist 2018. II ja III klassi kergete kommertsveokite puhul rakendub RDE üks aasta hiljem.

Mis muutub klientide jaoks

Uus WLTP protseduur võimaldab erinevate sõidukimudelite kütusekulu ja CO2 heitkoguseid realistlikumate kriteeriumite alusel võrrelda, kuna see on välja töötatud selliselt, et peegeldada paremini reaalset sõidukäitumist ning arvestada konkreetse mudeli ja versiooni spetsiifiliste tehniliste omadustega, sealhulgas valikulise lisavarustusega.

Selguse ja maksimaalse läbipaistvuse tagamiseks varustab FCA jaemüüjaid ja tarbijaid üksikasjaliku teabega kütusetarbimise ja CO2 heitkoguste kohta iga konkreetse sõiduki puhul ning minimaalsete ja maksimaalsete väärtustega erinevatel mudelitel.