Need viis süsteemi on kõikide sõidukite baasvarustuses varsti olemas

Need viis süsteemi on kõikide sõidukite baasvarustuses varsti olemas

Sõidukid arenevad kiiresti ja funktsioonid, mis tundusid innovaatilised pea kümme aastat tagasi, on tänaseks olemas kompaktklassi mudelites. Tõenäoliselt viie aasta pärast võib leida neid funktsioone juba ka baasvarustusega autodes.

„Inimesed tahavad innovatsiooni ja autotööstus peab sellega kaasas käima. Seaduses on sätestatud, et kõigil 2004. aastast müüdavatel sõidukitel peab Euroopa Liidus olema mitte-blokeeruv pidurisüsteem (ABS) ja alates 2012. aastast peab olema paigaldatud elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP). Hetkel on raske ennustada kõiki süsteeme, mis muutuvad kohustuslikuks, kuid vastavalt tarbijate vajadustele võib juba prognoosida võimalikke süsteeme, mis võiksid muutuda kohustuslikuks juba lähiaastatel,“ ütles Autospiriti tegevjuht Martin Pedai.

Kohanduv püsikiiruse hoidja (ACC)

Liikluses on kiirus üheks peamiseks põhjuseks õnnetuste, aga ka ootamatute ummikute tekkimisel. „Püsivat kiirust pole kerge hoida, seetõttu on paljudes sõidukites paigaldatud püsikiirusehoidja, sh isegi linnaautodes nagu Fiat 500,“ kirjeldas Pedai ning lisas, et mõned aastad tagasi sai lihtne püsikiirusehoidja ka täiustatud versiooni – adaptiivne püsikiiruse hoidja, kus sõiduki tuuleklaasile paigaldatud radar jälgib liikumist ja vähendab automaatselt sõidukiirust, kui läheneb mõnele teisele sõidukile, mis liigub aeglasemalt. See suurendab ohutust ja võimaldab juhil sõita turvamisemalt ka ootamatutes olukordades. 

Autonoomne hädapidurdussüsteem

Mõte sellest, et sõiduk võib takistuse ilmnemisel autonoomselt peatuda kõlas möödunud kümnendi jooksul utoopiana, kuid seda mitte autotootjatele. Nad on järk-järgult arendanud ideed tasemele, kus autonoomset hädapidurdussüsteemi on võimalik paigaldada igasse sõidukisse, sealhulgas ka veoautodesse.

„Autonoomse hädapidurdussüsteemiga tahetakse teha läbimurret maanteetranspordi ohutuses, sest see võimaldab vältida või leevendada tagant otsasõite. Sõltumatu turvaagentuuri EuroNCAP andmetel juhtub iga teine ​​õnnetus kokkupõrke tagajärjel,“ selgitas Autospiriti tegevjuht ja lisas, et sama süsteem on paigaldatud näiteks juba ka Fiati mudelitesse, mis on mõeldud linnaliikluses kasutamiseks ehk hädapidurdussüsteem töötab isegi kiirusega kuni 30 km/h.

Kui sõiduk läheneb takistusele liiga kiiresti, hoiatab süsteem juhti helisignaaliga ja kui juht ei reageeri, hakkab auto järgemööda pidurdama. Kui juht ei reageeri ka vaiksele pidurdamisele, siis süsteem hakkab pidurdama maksimaalse jõudlusega.

„On alust arvata, et kui igal sõidukil oleks selline süsteem, väheneks liiklusõnnetuse ohvrite arv märgatavalt,“ ütles Pedai.

Parkimiskaamera

Kümme aastat tagasi oli parkimiskaamera paigaldatud ainult luksusautodele. Tänapäeval on parkimiskaamera saadaval juba paljudes väikestes sõidukites ning see süsteem on muutunud standardiks terves Euroopas ja Ameerikas.

Esimesed parkimiskaamerad polnud väga kvaliteetsed ja pimedal ajal olid need pigem kasutud. Seevastu tänapäeva tehnoloogia võimaldab paigaldada suurepäraseid kaameraid nii nutitelefonidele, kui ka autodele. See mugav funktsioon võimaldab olla ettevaatlik manööverdamisel ja tagurdamisel kitsastes ruumides.

Soojendusega istmed

Põhja-Euroopa riikides nagu Eestis, kestab istmesoojenduse periood peaaegu pool aastat. Isegi veel maikuus, kui hommikune temperatuur on ikka alla 10 kraadi, vajutavad juhid sageli istmesoojenduse nuppu.

Tegevjuhi sõnul kuulub see funktsioon mitmetel sõidukitel ikka veel lisavarustuse hulka, kuid osadel kompaktklassi mudelitel, nagu Fiat Type-il on soojendusega esiistmed paigaldatud juba baasvarustuses. See süsteem ei saa kunagi kohustuslikuks Euroopa Liidus, nagu ABS või ESP, kuid enamik inimesi kaalub seda funktsiooni kui olulist elementi autovarustuses.

Automaatne kliimaseade

Vajutades kliimaseadmel nuppu „auto”, hoitakse seadistatud temperatuuri sõiduki sees. Kui soovitakse kõrgemat temperatuuri, siis “auto” režiim saab aru, et värsket õhku tuleb puhuda jalgade juurde, et levitada soojust ühtlasemalt ning kui on vaja jahutada, siis suunatakse õhuvool näole. „Seega ei pea eraldi sooja ega külma valima, vaid „auto“ teeb seda juhi eest,“ kinnitas Pedai.

Täna on peaaegu kõikidel uutel sõidukitel baasvarustuses konditsioneer ja kliimaseade kuulub eraldi valikute alla, kuid arvatavasti muutub see peagi.

Vajate abi? Rääkige meiega